Treeningukoormus
Treeningu ajal saavad koormust sinu keha erinevaid süsteemid. Training Load Pro annab mitmekülgse ülevaate sellest, millist pingutust treening sinu keha eri süsteemidelt nõuab. See mõõdab treeningutel nii sisemist kui ka välimist koormust. Sisemise koormuse näitaja ütleb, millist pingutust treening nõuab, välimise koormuse näitaja aga seda, kui palju tööd tehtud saab (sooritust).
Training Load Pro toob välja sinu treeningukoormuse taseme nii kardiovaskulaarse kui lihasluukonna süsteemi jaoks (ehk kardiokoormuse ja lihaskoormuse), võttes arvesse ka seda, kui suurt pinget sa ise tajud (tajutud koormus). Kardiokoormus ja tajutud koormus annavad kokku treeningu sisemise koormuse, lihaskoormus tähistab aga välist koormust.
Iga treeningukoormuse kohta saad numbrilise väärtuse ja näitliku diagrammi. Diagramm võtab arvesse sinu treeningu ajalugu ja näitab, kui tugev treening võrreldes viimase 90 päeva treeningute keskmise näitajaga oli.
Kardiokoormus
Kardiokoormuse väärtus näitab, millist koormust avaldas treening sinu kardiovaskulaarsele süsteemile. See arvutatakse pärast igat treeningut südame löögisageduse andmete alusel.
Kardiokoormus arvutatakse treeninguimpulsina (TRIMP), mis on treeningukoormuse arvutamise levinud ja aktsepteeritud meetod.
Lihaskoormus
Lihaskoormuse näitaja arvutatakse sinu võimsuse andmete põhjal. Seega saad lihaskoormuse väärtuse jooksu- ja rattasõidutreeningutel võimsusmõõturi abil (kui kasutad lahendust Polar Vantage V, siis pole jooksmise puhul võimsusmõõturit kasutada vaja). Lihaskoormuse väärtus näitab, kui suurt koormust said treeningu käigus lihased. Lihaskoormuse näitaja aitab mõõta treeningukoormust suure intensiivsusega treeningute ajal, näiteks lühikeste intervallide, sprintide ja mägitreeningute korral, kui südame löögisagedus ei jõua piisavalt kiiresti intensiivsuse muutustele reageerida. Sellega saab mõõta nii aeroobset kui anaeroobset tööd. Südame löögisagedus näitab aeroobset tööd.
Lihaskoormus näitab jooksmise või rattasõidu ajal toodetud mehaanilise energia hulka (kJ). See peegeldab energiaväljundit (mitte pingutuse tegemiseks nõutavat energia sisendit). Üldiselt on nii, et mida paremas vormis sa oled, seda tõhusam on energia sisendi ja väljundi vaheline suhe.
Tajutav koormus
Tajutud koormus on väärtus, mis võtab arvesse sinu enda tunnet treeningu raskusastme suhtes.
Viimsed uuringutulemused rõhutavad subjektiivse hinnangu tähtsust treeningukoormuse määramisel. Oma keha tunnetamine on oluline ning parima arusaama üldisest treeningukoormusest saad siis, kui arvestad mõlemat: nii enda subjektiivset hinnangut kui ka objektiivseid koormusnäitajaid.
Tajutud koormuse arvutamisel kasutatakse võtet Rate of Perceived Exertion (RPE), mis on subjektiivse treeningkoormuse mõõtmise teaduslikult tunnustatud meetod. Sinu RPE-näitaja korrutatakse treeningu kestvuse näitajaga.
Pingutus ja taluvus
Lisaks treeningukordade treeningukoormusele saad jälgida ka oma pingutust ja taluvust ning nendevahelist suhet.
Pingutus näitab, kui palju koormust sa viimaste treeningutega saanud oled. See põhineb kardiokoormusel ja näitab viimase 7 päeva keskmist päevakoormust.
Taluvus kirjeldab, milline on sinu valmisolek kardiotreeninguks. See näitab viimase 28 päeva keskmist päevakoormust. Kardiotreeningu taluvuse parandamiseks suurenda treeningkoormust aeglaselt pikema aja vältel. Mida suurem taluvusenäitaja, seda rohkem treenimist su keha talub.
Kardiokoormuse oleku näitaja võrdleb pingutuse näitajat taluvuse näitajaga ja hindab treeningu mõju sinu kehale.