Südame löögisagedus on teie isiklik treeningumõõdik
Südame löögisagedus on kasulik tööriist oma füüsilise jõudluse jälgimiseks. Südame löögisageduse alusel treenides on teil võimalik oma treeningute intensiivsust jälgida ja kontrollida.
Südame löögisagedus annab küll täpset teavet teie pingutusest, kuid tasub meeles pidada, et seda mõjutavad mitmed tegurid. Nendeks on näiteks järgmised tegurid.
Treeningu ajalugu
Ulatusliku aeroobse treeningu ajalooga sportlastel töötab südamelihas tõhusamalt. Nende vasaku vatsakese suutlikkus on suurenenud ja ventrikulaarlihased on tugevamad, mis tagab suurema südamelöögi mahu. Suurem südamelöögi maht väljendub väiksemas südame löögisageduses puhkeolekus ja treeningul.
Temperatuur
Temperatuuri tõustes kasvab ka vajadus keha jahutada ja veri suunatakse nahapinnale lähemale. Kiirenenud vereringlus nõuab kiiremat südametööd, mis tähendab, et südame löögisagedus suuremeb. Kui ümbritsev õhk jaheneb, väheneb ka vereringlus perifeersetes kehaosades ja südamel on vereringega vähem tööd. See põhjustab südame löögisageduse vähenemise.
Vedelikukaotus
Vedelikukaotuse korral väheneb vereplasma hulk ja süda peab pumpama tavalisest kiiremini, et anda perifeersete kehaosade lihastele piisavalt hapnikku ja toitaineid ning säilitada piisavat kehatemperatuuri. Seetõttu suureneb vedelikukaotuse tõttu südame löögisagedus.
Südame löögisageduse mõõtmine Polariga
Polar pakub südame löögisageduse mõõtmiseks kahte võimalust. Üheks on rindkerevööga südame löögisageduse monitor, mis mõõdab südame EKGd. Sellisel juhul tähendab südame löögisageduse mõõtmine südame elektrilise aktiivsuse mõõtmist.
Teiseks südame löögisageduse mõõtmise võimaluseks on pulsi optiline mõõtmine veresoontelt nt randmel asetseva südame löögisageduse monitoriga. Sellisel juhul mõõdame tegelikult pulssi, mis tekib südamelöökidest ehk südame löögisagedusest.