check tag wrench cart

KKK – Terviseandmed

Terviseandmete jälgimisest pole kasu, kui neid päriselt ei kasutata. Terviseseadmed jälgivad automaatselt mitut näitajat, aga kui sa ei vaata kunagi arve või ei tea, kuidas oma terviseandmeid analüüsida ja/või kasutada, siis läheb see kõik raisku.

Kui sa kuulud nende tervisesportlaste sekka, kes jälgivad kõike, aga ei tea, milleks või mida teha oma terviseandmetega, siis siit leiad vastused kõige enam esitatud küsimustele terviseandmete kohta.

Kui palju füüsilist aktiivsust on hea tervise jaoks vaja?

Täiskasvanud vanuses 19 kuni 64 aastat ja eakamad alates 65. eluaastast peaksid tegema nädalas vähemalt 150 minutit keskmise kuni suure intensiivsusega füüsilist tegevust. Soovitatav on olla aktiivne iga kord vähemalt 20–60 minutit järjest. Proovi treeninguid vaheldada, et parandada oma füüsilise võimekuse eri alasid: tee vaheldumisi kardiotreeningut, jõutreeningut ja liikuvusharjutusi.

Kui tahad kulutada rohkem aega treenimisele ja vähem aega eri treeningute planeerimisele, siis on palju kasu nutikast spordikellast, milles juba on valmis igapäevased treeningunõuanded ‎.

Mis kasu on treeningupäevikust?

Treeningupäevik aitab sul visualiseerida ja jälgida oma treeninguid ja annab sulle objektiivsema ülevaate oma treeningust. Kui näed korraga kõiki oma tehtud treeningud, siis saad kohe innustust ja motivatsiooni jätkamiseks – sest nagu kõige puhul, nii läheb üksjagu aega enne, kuni sa hakkad nägema kogu oma raske töö tulemusi oma kehas ja füüsilises võimekuses.

Kui kasutad oma treeningute jälgimiseks spordikella ja rakendust nagu Polar Flow , siis su treeninguandmed logitakse automaatselt treeningupäevikusse kõikide treeninguandmetega ja näiteks treeningutundide, treeningukordade, põletatud kalorite, südame löögisageduse tsoonide, treeningu kasu ja treeningukoormuse kokkuvõtetega.

Miks ma pean teadma oma maksimaalset südame löögisagedust?

Kui tead oma maksimaalset südame löögisagedust , saad arvutada oma isiklikud südame löögisageduse tsoonid (või su spordikell määrab need sinu eest sinu maksimaalse südame löögisageduse järgi).

Kui kasutad südame löögisageduse mõõtmisega spordikella ja oled määranud oma maksimaalse südame löögisageduse, saad jälgida ja kasutada oma isiklikke südame löögisageduse tsoone, et reguleerida treeningu intensiivsust vastavalt isiklikele treeningueesmärkidele. Spordikellad ja võimekusjälgijad võivad kasutada südame löögisagedust ka muude arvutuste jaoks.

Mis on normaalne südame löögisagedus puhkeolekus?

Täiskasvanute südame löögisagedus puhkeolekus on tüüpiliselt 60 kuni 100 lööki minutis, aga heas füüsilises vormis sportlase oma võib olla ainult 40 lööki minutis. Võrreldes kellegagi, kelle vähetreenitud süda töötab 100 korda minutis, töötaks sportlase süda ainult umbes 40% koormusega.

Miks on madalam südame löögisagedus puhkeolekus parem kui kõrgem?

Kõige olulisem eelis, mis madal südame löögisagedus puhkeolekus annab, on väiksem südamehaiguste ja südamehäirete, nagu infarkti oht. Kiiresti lööva südame võimalikud vahetud tagajärjed on ka madal energiatase, valu või ebamugavustunne rinnus ja kehvem vereringlus.

Mida ütleb mu südame löögisagedus puhkeolekus minu füüsilise võimekuse kohta?

Südame löögisagedust puhkeolekus mõõdetakse selleks, et hinnata taastumisseisundit ja aeroobse võimekuse arengut. Kui mõõdad oma südame löögisagedust puhkeolekus samades või väga sarnastes tingimustes, saad jälgida oma praegust taastumisseisundit, võimalikku ülekoormust ja oma füüsilise võimekuse parenemist.

Kui su südame löögisagedus jääb treeningu järel kõrgeks, võis su treeningu intensiivsus olla liiga kõrge või sa oled vormist väljas. Kõrge südame löögisagedus puhkeolekus võib viidata madalale füüsilise võimekuse tasemele või kõrgele stressitasemele.

Kuidas ma saan kasutada südame löögisageduse tsoone treeningu jaoks?

Südame löögisageduse tsoonide abil saad reguleerida oma treeningu intensiivsust. See aitab sul tagada, et su tegevus vastab treeningu eesmärkidele ja reguleerida vastavalt ka treeningu intensiivsust.

Südame löögisageduse järgi treenimine aitab sul jälgida, et treeningu intensiivsus oleks paras treeningu eri etappides (soojendus, HIIT, ühtlases tempos kardiotreening, lõdvestus). Näiteks oma südame löögisagedust madalas südame löögisageduse tsoonis hoides parandad oma vastupidavust ühtlases tempos aktiivsuse jaoks ja õpetad keha kasutama rasvavarusid energiaks, seevastu treenimine 4. südame löögisageduse tsoonis suurendab su vastupidavust kiirusaladel.

Milline peaks olema mu südame löögisagedus treeningu ajal?

See sõltub sinu isiklikest treeningueesmärkidest ja treeningu üldeesmärgist. Treenimine eri südame löögisageduse tsoonides (väljendatakse sinu maksimaalse südame löögisageduse protsendina) parandab füüsilise võimekuse eri alasid.

Mis on VO2max ja kuidas seda mõõdetakse?

VO2max (aeroobse võimekuse mõõtmise kuldstandard) on sinu keha maksimaalne hapnikutarbimine treenimise ajal. Su lihased põletavad hapnikku jõu tootmiseks: mida paremas vormis on su keha, seda rohkem hapnikuga rikastatud verd suudab see pumbata lihastesse ja mida rohkem hapnikku suudavad põletada su lihased, seda rohkem jõudu need toodavad.

Oma VO2max-näitaja mõõtmiseks saad kasutada maksimaalse harjutuskoormuse teste, nagu VO2max-näitaja test jooksulindil, mis on väga täpne ja väga raske. Samuti saad kasutada oma VO2max-näitaja hindamiseks erinevaid submaksimaalse koormuse teste, mida tehakse labori- või välistingimustes.

Harjutusteta testid, nagu Polari võimekustest , pole nii täpsed, aga need on lihtsad, ohutud ja mugavad lähtepunkti määramiseks.

Mida ütleb VO2max mu füüsilise võimekuse kohta?

VO2max ütleb palju su aeroobse võimekuse kohta ja annab hea arusaamise su võimest tegeleda aeroobset võimekust nõudva spordiga, nagu jooksmine või aeroobsed rühmatreeningu tunnid.

Kui oled hea aeroobse võimekusega – kui sul on kõrge VO2max –, siis su süda, kopsud ja veresooned on võimelised varustama lihaseid suure hulga hapnikuga ning su lihased on võimelised kasutama sellest hapnikust nii palju kui vaja. See tähendab, et sa suudad näiteks joosta pikemaid distantse kiiremini kui keegi, kellel on madal VO2max.

Mis vahe on treeningu kasu ja treeningukoormuse jälgimisel?

Treeningu kasu viitab treeningukorra tõhususele. Oma treeningute kasu jälgides saad teada, kuidas eri tüüpi treeningud sinu füüsilist võimekust eri moel arendavad. Nii saad võrrelda eri treeningukordasid ja näha, kuidas need mõjutavad su üldist füüsilist võimekust ja jõudlust.

Treeningukoormus mõõdab treeningu koormust su kehale, mis aitab hinnata, kuidas treening mõjutab su keha, jälgida arengut ja planeerida treeninguid tõhusamalt. Treeningukoormuse jälgimine võimaldab hinnata ühest kindlast treeningukorrast taastumiseks kuluvat aega (või su spordikell mõõdab ja näitab sulle su taastumisseisundit).

Miks peaksin jälgima kaloreid, kui ma ei ürita kaalu kaotada?

Oma energiakulu teadmine on oluline nii kaalu kaotamiseks, juurdevõtmiseks kui kaalu hoidmiseks. Päeva jooksul ja treenides põletatud kalorite hulk on väga erinev. Oma kalorikulu teadmine aitab sul plaanida söögikordasid – see on oluline, et tarbida kindlasti piisavalt kaloreid kaotatud energia taastamiseks.

Olenevalt su spordikellast arvutatakse su igapäevane kaloritarbimine mitme näitaja alusel, nagu päevane aktiivsus, treeningu intensiivsus, aga ka isiklikud andmed, nagu pikkus, kaal, vanus, sugu ja maksimaalne südame löögisagedus.

Miks peaksin jälgima oma taastumist?

Et treenimine oleks tõhus ja edeneks, pead treenima piisavalt tugevalt ja piisavalt sageli. Aga kui sa treenid liiga palju, siis ei ole edusammud sellised nagu tahad, sest ilma piisava taastumiseta ei vasta su tulemused sellele, kui palju rohkem sa treenid. Oma jõudluse suurendamiseks ja vigastuste vältimiseks pead treeningukordade vahel taastuma.

Selleks on oluline jälgida, kui taastunult sa end tunned, aga kui oled mõnda aega üle treeninud ja väsimusest on saanud su jaoks uus norm, siis ei pruugi sa panna tähele hoiatussignaale, mida su keha sulle saadab. Selleks ongi hea jälgida oma terviklikku taastumist ja lasta andmetel juhtida end tagasi õigele teele paremate treeningutulemuste suunas.

Mis eelised on mu une jälgimisel?

Une jälgimine aitab näha mustreid, mis tagavad hea ööune. Kui jälgid oma und järjepidevalt, siis näed, kuidas su und mõjutavad eri tegevused, nagu toitumismustrid, treenimine või igapäevaelu stress. Taastuv puhkamine ja uni kiirendavad taastumist, mis omakorda aitab sul saavutada treeningueesmärgid ja toetab lihaste kasvu.

Change region

If your country/region is not listed on this page, please find your local contact details, retailers and stores and service points on our global site.

Hey there fitness aficionado!

Looks like you’ve spent a good while with our content – we’re thinking you find it interesting. You should know that there’s more of it coming regularly. To get the frequent fitness goodness automatically, sign up for our twice a month fitness newsletter.

Kui klõpsate käsku Telli, nõustute saama meilisõnumeid ettevõttelt Polar ja kinnitama, et olete lugenud meie privaatsusavaldust